Kütmise juhend

Sisukord

 

1. Üldist puuküttest.
2. Küttekolle ja ventilatsioon.
3. Küttekolde sissekütmine.
4. Salvestava kaminahju kütmine.
5. Kamin-leivaahju kütmine.
6. Pelletite kasutamine.
7. Võimalikud tõmbetakistused.

 

1. Üldist puuküttest

 

Puidu põlemisel vabaneb energia, millest 15% tekib puidu kuivaine ja 85% eralduvate gaaside põlemisest. Hopealoimu kolle ja lõõrid on konstrueeritud nii, et gaaside põlemine on väga efektiivne. Soojus salvestub ühtlaselt terve küttekolde tarinditesse. Üldreeglina võib ahju massi 100 kg kohta põletada 0,7 kg puitu. Praktikas tähendab see, et 1000 kg massiga ahjus võib korraga põletada umbes 7 kg puid, 1400 kg kaminates umbes 10 kg ja 2300 kg kamin-leivaahjudes ligikaudu 15 kg. Puhtaks põlemiseks vajab puit õhku: 8 m3 õhku ühe kilogrammi puidu kohta. Seega 10 kg puid vajab põlemiseks 2,5 m kõrguse ja 30 m2 suuruse toatäie õhku. Ruumis, kus küttekollet kasutatakse, peab olema piisavalt õhku. Põlemiseks vajalik lisaõhk tuleb juhtida ahju kõrvale või alla. Põlemiseks vajalik õhk juhitakse tuhaluugi ja ahju ukse õhuavade kaudu koldesse. Põlemise efektiivsust ja küttekolde toimimist mõjutab oluliselt küttepuude niiskus. Kuivad puud tasub tuua tuppa soojenema paar päeva enne põletamist. Õuest toodud puit sisaldab üsna palju niiskust ja külmade halude panemine koldesse võib langetada ahju kasutegurit kuni 20% . Möödunud aasta puidus, mis on veidi toas seisnud, on tavaliselt 15-18% niiskust, ent alles langetatud puus on seda koguni 50%. Niiske puit eraldab oluliselt rohkem tahma- ja tõrvaineid ja võib põhjustada tahmapõlengu.

 

2. Küttekolle ja ventilatsioon

 

Ventilatsioon võib hoones põhjustada alarõhu. Korstna tõmme peab ületama majas oleva alarõhu, vastasel juhul ei saa suits korstna kaudu väljuda. Kahtluse korral kontrolli enne tule süütamist tõmbe suunda asetades põlev tikk tuhaluugi õhuavade ette. Vahel aitab tõmmet parandada siibri veidi varasem avamine, kuna korstnasse voolav soe õhk suurendab selle tõmmet.

 

Küttekolde kasutamine suvel.  Korstna tööpõhimõte on, et soe õhk tõuseb ülespoole ning tekitab enda järel alarõhu ehk tõmbe. Suvel võib aga korstnalõõri ülaosas olla õhk soojem kui alaosas. Sellisel juhul korstnas tõmmet ei ole ning siibri avamise järel voolab õhk kortsnast toa poole. Seega on suvel eriti oluline kontrollida tõmmet enne tule süütamist.

 

3. Küttekolde sissekütmine

 

Ahju valmides on konstruktsioonides palju vett. Ahi peab kuivama aeglaselt, et konstruktsioonid ei saaks kahjustatud. Kivi eripära tõttu kuivab ahi ainult sissepoole ja veidi läbi vuukide. Esmakütmise eesmärk on eemaldada ahjust vett aeglase aurustumise teel. Kui sissekütmise perioodil köetakse ahi liiga soojaks, hakkab konstruktsioonides olev vesi keema ja väljuva auru rõhk tekitab hulga mikropragusid.
Esimese nädala jooksul peale valmimist ei tohi ahjus tuld üldse süüdata! Kuivamisele võib kaasa aidata sellega, et esimestel päevadel asetatakse ahju elektripuhur. Seda kasutades tuleb hoida tuhaluuk ja siiber lahti. Laotud ahjudes (LK mudelid) ei tohi teha tuld esimese kahe nädala jooksul, sest neis sisalduva vee hulk on suurem.
Teise nädala jooksul põletatakse ahjus korraga vaid 2-3 kg pilpaid. Ahju võib soojendada sissekütmise perioodil mitmeid kordi päevas, kuid korraga veerand tundi. Kuni ahju konstruktsioonides leidub palju niiskust, on tõmme raskendatud ja suitsu sisseajamise oht suur. Ahju ei tohi kütmise ajal järelevalveta jätta! Siiber ja tuhaluugi õhuribid tuleb peale kütmist hoida praokil, et niiskus pääseks ahjust korstnasse.
Kolmandal nädalal võib põletatavaid puidukogused järk-järgult suurendada 3-5 kilogrammini.
Kui sissekütmise perioodil jäetakse kütmise päevi vahele, pikeneb sissekütmise etapp vastavalt sellele.

 

NB! Laotud (LK) mudelite sissekütmine kestab viis nädalat. LK-mudelitel võib sissekütmise ajaks praotada ühe lahtise laeplaadi, et veeaur pääseks välja.

 

4. Salvestava kaminahju kütmine

 

Alljärgnevate juhiste järgimine on oluline, et saavutada puhas põlemine, kõrge kasutegur ning küttekolde ja korstna pikk kasutusiga.

 

1) Enne kütmist vaadake järele ega koldes ole liiga palju tuhka.
Kui tuhk ummistab resti kasvõi osaliselt, on põlemine häiritud ning kolde tuharest võib üle kuumeneda ja kahjustuda. Tuhk eemaldatakse alles siis, kui see on täiesti jahtunud. Tuha eemaldamiseks tuleb kasutada metallnõud.

 

2) Avage siiber.

 

3) Kontrollige tõmmet kolde avast või tuhaluugi õhuavast tuletikuga või sütikuga.
Kui lõõr tõmbab, võib puud sisse laduda ja tule süüdata. Kui lõõr ei tõmba, võib avada tahmaluugi ja soojendada alakanalit põletades seal veidi paberit, kuni lõõr hakkab tõmbama.

 

4) Puude ladumine. Sõltuvalt puude pikkusest ja kolde suurusest laotakse puud horisontaalselt või vertikaalselt. Puid laduda maksimaalselt 2/3 kolde mahust, kuna 1/3 ruumist on vajalik tule põlemiseks.

 

5) Puude süütamine. Tänapäeval soovitatakse puud süüdata koldesse laotud kuhja ülaosast. Selle teguviisi eesmärk on jõuda tõhusama põlemiseni kiiremini, kui alt süüdates ja kogu puidukogust üles kuumutades. Lisaks eraldub nõnda algfaasis kordades vähem suitsu. Süüteks võib kasutada paberit koos peente pilbastega või spetsiaalseid süüteklotse.

 

6) Põlemisõhu reguleerimine.
• Süütamise ajal olgu kõik õhuribid lahti.
• Kui puud põlevad korralikult, reguleerige tuhaluugi ventilatsiooniavasid nii, et põlemine ei toimuks täie jõuga. Liiga suur õhuvool kiirendab suitsugaaside liikumist lõõrides ja osa jääb lõpuni põlemata. Need viivad korstna kaudu välja energiat ja saastavad keskkonda.
• Liigne õhuhulk tuleb ka üles soojendada, mis kulutab asjata vabanenud energiat. Kui leek on väga hele, on õhku liiga palju. Kui näete leegis punast tooni, on see märk õigest õhukogusest. Salvestavat ahju ei tohi vinnutades kütta, sest nii ei põle osa gaasidest ära ja ahju lõõrid tahmuvad. Tahm on väga hea isolaator ja takistab soojuse salvestumist ahju tarinditesse.
• Enamikul ahjudel võib tuhaluugi õhuavad põlemise ajal pea täielikult sulgeda.
• Kui suurem osa puudest on lagunenud süteks, võib tuhaluugi õhuavad täielikult sulgeda.

 

7) Puude lisamine.
• Kui soojust on vaja rohkem, kui esmalt puid koldesse pandi, lisage ülejäänud ports alles siis, kui esimene on täiesti söestunud.
• Puude lisamisel sulegege kõigepealt tuhaluugi õhuvõtuavad, seejärel praotage veidi ahju ust ning oodake, kuni põlemine stabiliseerub. Seejärel avage ahju uks aeglaselt. Kui ahju uks avada kiiresti, tungib suits tuppa.
• Põlemist ei tohi häirida tule asjatu segamise või ahju ukse avamisega.
• Küttepuude maksimaalse koguse määramisel järgige käesoleva juhendi punktis 1 toodud koguseid. Soojus ladestub küttekolde tarinditesse leegi ja ahjulõõride temperatuuride erinevuse tõttu. Kui ahjulõõrid on seestpoolt juba väga kuumad, jääb lisatavate puude põlemisest tekkiv kasulik soojushulk väga väikeseks. Samal ajal tekib ahjule ülearune temperatuurikoormus, mis hakkab ahju kasutusiga lühendama. Külma ilmaga on parem kütta ahju kaks korda päevas ja mõõdukalt, kui üks kord ja liiga palju.

 

8) Süte faas.
Kui koldesse on jäänud ainult söed, sulgege ahju ukse õhuavad. Seejärel võite ka siibrit koomale lükata nii, et see jääb lahti umbes 3-4 cm. Kui söed on täiesti tumenenud, võib siibri sulgeda ilma vinguohuta.

 

NB! Küttekoldes ei tohi põletada puitlaastplaate, vineeri ega liimi või värvi sisaldavaid materjale. Ärge süüdake tuld jäätmetega (piimapakid, plastik jms) või kriitpaberiga.
Kui küttekolle on olnud kaua kütmata niiskes ruumis, nt läbi suve või suvilas, on küttekolde tarindid imenud õhust endasse niiskust.
Esimesel kütmiskorral tohib küttekoldes põletada vaid väikese koguse puid. Kui jätate hoone pikemaks ajaks külmaks, jätke siibrid lahti. Nõnda vahetub õhk ning ahi ja hoone püsivad kuivad.
Kui ahjul on suvesiiber, võib seda süütamise ajal mõneks minutiks avada.

 

5. Kamin-leivaahju kütmine

 

Kamin-leivaahjude (B- ja C-tüüpi tööpõhimõtetega ehk suletud ja siibriga suletav küpsetusahi) kütmisel järgida salvestava kaminahju kütmise põhimõtteid (juhendi punkt 4).
A-tüüpi kamin-leivaahju küpsetuskambrisse, mis toimib kamina ülemise põlemisruumina, võib koguneda tahma. Kogunenud tahma saab eemaldada põletades leivaahjus väike kogus (umbes 1-2 kg) puid. Leivaahju pandud puid ei ole vaja süüdata, kuna need süttivad alumise kolde tulest. Tahma tekkimine väheneb ja ahju soojenemine tõhustub, kui leivaahju luugi õhuavad avatakse alles peale seda, kui ahi juba hästi tõmbab. Kui kamin-leivaahju ei ole mitu päeva köetud, tuleb küpsetamisele eelneval päeval või neli tundi enne küpsetamist ahi üles soojendada poole kolde jagu puudega. Kui ahi on üles soojenenud ja soojus ühtlaselt laiali kandunud, võib alustada küpsetusahju kütmisega.

 

C- tüüpi leivaahju saab soojendada eraldi, tehes leivaahjus tuld. Külma leivaahju on siiski raske saada tõmbama, seetõttu on vaja alumises koldes põletada vähemalt pool koldetäit puid enne tule süütamist leivaahjus. Alumise kolde lagi on massivne leivaahju põhi ja see ei soojene piisavalt ilma alumises koldes tuld tegemata.
Ahju alumises koldes võib ka küpsetada. Alumises koldes küpsetamine õnnestub paremini, kui panna küpsetusanuma alla plaat, mis on tõstetud õhukeste umbes kahesentimeetriste kiviribade peale. NB! Ahju asetatav termomeeter ei kannata ahjus olemist kütmise ajal. Asetage termomeeter ahju pärast kütmist.

 

Pliit-leivaahju HU2 küpsetusahju tõmme paraneb, kui enne küpsetamist teha tuld pliidi koldes. Enne tule süütamist leivaahjus on vaja avada ahju koldes asuv siiber. Küpsetusaega saab pikendada, kui leivaahju kasutamise ajal peetakse väikest tuld pliidi koldes. NB! Kui pliidi malmosad muutuvad kütmise ajal punaseks, on nende temperatuur tõusnud üle 600 °C, mil malmi struktuuris toimub alaline deformatsioon.
Sellisel juhul peab tuld kohe vähendama ja laskma küttekoldel jahtuda.

 

6. Pelletite kasutamine

 

Pelleteid saab põletada Tulipiippu pelletipõletiga. Põleti töötab tõhusalt ja põlemisel eraldub vähe suitsu. Põleteid on saadaval võimsusega 30 kW ja 50 kW. Väiksem sobib alla 1400 kg kaminatele ja 50 kW põleti sellest suurematele. 50 kW pelletikorvi põlemisaeg peab olema ligikaudu kaks tundi, et eralduv soojuse hulk liiga suureks ei tõuseks. Pelletitega küttes tohib lõõrisiibrit veidi koomale lükata. Puiduga küttes seda teha ei tohi! Siibrit ei tohi sulgeda enne, kui hõõguvad graanulisöed on täielikult kustunud.

 

7. Võimalikud tõmbetakistused

 

Tõmberaskused või suitsu sisseajamine võib tekkida järgmistel juhtudel:
• Suitsusiiber on suletud või ahju/korstna tahmaluugid ei ole kinni.
• Ahi või korsten on värskelt ehitatud – niiske korsten või küttekolle tõmbab halvasti.
• Temperatuur õues on kõrgem kui sees, nt kesksuvel.
• Ahi on olnud kaua kütmata.
• Ilm on väga niiske ja tuulevaikne. Madalrõhkkonna ja vihma ajal on tõmme halvem, kui lihtsalt tuulise ilmaga või külmal talvepäeval. Hea korstnamüts peab lõõri kuivana ja aitab vältida niiskus- ja külmakahjustustusi.
• Puud on liiga niisked, kondenseeruv niiskus sulgeb lõõri tõmbe.
• Toas on sundventilatsioon, mis tekitab alarõhu, kuna suunab korstna tõmbe tagurpidi.

 

Kui kahtlustate tõmbe puudumist, kontrollige korstna õhuvoolu suunda, süüdates tikutuli avatud korstna puhastusava ees. Kui vool on ruumi poole, tuleb korstent natuke soojendada, et tõmme taastuks. Selleks võib lõõri alumises osas paberit põletada, kuid põlemisjääke tuleb sealt aeg-ajalt eemaldada.

 

 Tuleohutus
• Kamina ette ei ole soovitav paigutada süttivaid materjale, nagu küttepuud või lambanahad. See on olnud tulekahjude levinud põhjus, kui ahjust on lennanud säde või kukkunud süsi.
• Lahtise luugiga kütmisel tuleb järgida lahtise kamina ohutuskaugusi (vähemalt 1,5m), kuid üldreeglina tasub ahju uksed kütmise ajal kinni hoida.
• Lase korstnapühkijal teha küttekollete puhastus vähemalt üks kord aastas, suvilas iga kolme aasta tagant. Korstna pigitumise põhjuseks on tavaliselt halb tõmme ja märjad puud või vale korstna ja küttekolde kombinatsioon.
• Puhasta kollet regulaarselt jahtunud tuhast, eemaldades see metallanumasse.
• Küttekollet ei tohi jätta ilma järelevalveta küdema.

 

Süütesiiber
Topeltringlusega kaminamudelitel S1F ja S2F, kus korsten läheb kamina pealt ja mis on varustatud nn süütesiibriga, lastakse süütamise ajal suits otse korstnalõõri. Suitsugaasid parandavad külma korstna tõmmet kiiresti. Siibrit tohib avada ainult süütamise ajal või kui kütmise ajal on klaasuks lahti! Kui kütmise ajal on süütesiiber avatud ja klaasuks kinni, tõuseb suitsugaaside temperatuur tugeva põlemise ajal 600-700 kraadini ja võib põhjustada lõõris või korstent ümbritsevates tarindites tuleohu!

 

TAHMA SÜTTIMISEST LÕÕRIS TULEB ALATI TEAVITADA HÄIREKESKUST TELEFONIL 112!